WiFi leviala planeerimine

Tradita internet? Ja mis siis …

Usun, et paljud meist on tegelenud kodus mingil määral remontimisega. Pean silmas seinte värvimist või tapeetimist jne … Kindlasti olete tähele pannud, et eriti seinte puhul jäävad ette igasugused kaablid. Kas siis elektri kaablid, arvutikaablid või valvekaablid. Peamiselt 90% juhtudel on vaja need eest ära võtta, et saaks vajaliku koha remontida ja alati, kui remont on tehtud, selgub, et arvutikaabli pistik on vales kohas ning vaja hakata kas uut kaablit vedama või peab siiski laua panema tagasi sinna, kus see enne oli.

Et seda jama ei oleks – oleks mõistlik oma koduvõrk üles ehitada üle traadita interneti. Sellisel juhul saate ära unustada kaablid seinas ja saate oma kodukontori teha sinna kuhu tahate. Kas või vanni või sinna teise ruumi 🙂 Üle traadita interneti annate omale kodus kordades suurema vabaduse liikuda. Kui aga majas on rohkem kasutajaid, kui teenusepakkuja ruuteris pesasid siis üle WiFi ei ole ka see probleemiks. Tänapäeval suudab ka kõige lahjem WiFi seade hallata kuni 10 kasutajat.

Otsustatud, teen koju traadita interneti

Otsus on juba hea algus. Kuid enne seda oleks vaja teha pisut kodutööd sest iga seade, mille hinnasilt on kõige odavam ei pruugi Teile sobida. Kindlasti küsite, et miks? Igal seadmel on oma võimekuse piirid. Näitekeks võtame ühe talumaja keset metsa. Lähim elav hing on 10km kaugusel. Teile ei ole oluline kiire internet ehk soovite lugeda e-kirju ja vahepeal ka mõni saata. Hea oleks ka vahepeal intenetist uudiseid lugeda … No sellisele tegelasele sobib jah kõige odavam seadeldis, mis saadaval on. Sobiks ideaalselt mingi 4G seade, mis majja sisse ka traadita interneti pakuks.

Järgmisena võtame kortermaja. Näiteks sellel majal on 5 korrust ja kokku nii umbes 64 korterit. Kortermajade puhul saab kindlasti ka väita, et tänu TV teenusepakkujatele on ka kõigis neis korterites oma WiFi seade, mis sisevõrku jagab ja korteri omanikud kenasti selles ka istuvad. Nüüd läheme pisut keerulisemaks …

Wifi sagedused

Me teame, et WiFi maailmas on täna tavakasutuses kaks sagedust 2,4GHz ja 5GHz. Ehk kujutame ette, et meil on kaks teed. Üks on maantee (2,4GHz) ja teine on kiirtee (5GHz). Sellega seletasime ära nende sageduste võimekuse ja kiiruse. Nüüd aga igal sagedusel on kanalid (ehk teede näitel võtame neid kanaleid, kui sõiduradasid). Siis 2,4GHz sagedusel on kanaleid kokku 14 ja nendest mitte kattuvaid 3 (kanal 1, 6 ja 11)

Kujutage ennast nüüd ette sellele maanteele, kus on 14 sõidurada ja igal sõidurajal on ummik, kuna kasutajaid on rohkem, kui sagedus suudaks katta. Siis täna on selline olukord kortermajades täiesti igapäevane.
Saate selles ka ise veenduda. Kui hakkate arvutis valima oma wifi võrku, kuhu ennast ühendada siis paratamatult tulevad samasse valikusse ka teised võrgud, mida arvuti kuuleb. Kortermajades on tavaliselt neid juba üle 20 võrgu.

Nüüd aga veel üks näide, et see asi Teile veelgi selgemaks teha. Kujutage ennast kuhugi saali, kus on palju inimesi ja kõik räägivad oma vahel. See tekitab küllaltki suure müra. Nüüd aga soovite ise kellegiga rääkida, kes on teist kaugemal. Paratamatult peate tõstma oma häält, et vestluskaaslane Teid kuuleks ja vastupidi. Nii on ka WiFi maailmas. Et sind kuulda oleks peab olema saatja piisavalt võimas, et sellest suurest mürast arvutini välja jõuda. Seepärast on ka see hea selgitus, miks odav wifi seade ei sobi kortermajja.
See tõstatab juba järgmise küsimuse, et kui kõigil oleks nüüd võimsam seade siis oleks sama olukord … Loogiliselt võttes jah aga võimsamad seadmed on kallimad ja kordades inteligentsemad. Nad ei karju üle vaid suhtlevad viisakalt oma kliendiga (ehk arvutiga). Nad ei sega teisi võrke vaid võtavad sealt võimsust maha, kus neid ei kuulata.

Võrgu planeerimine ehk kui palju AP’sid vaja on

Korteritega vast probleemi ei ole. Tavaliselt saab ühe korteri kaetud 1-2 AP’ga. Sellest piisab täielikult. Eramajade puhul aga oleks vaja juba hoolikamalt mõelda. Eriti nende majade puhul, mis on mitme korruselisd ja väga sopilised. Meil on näiteid elust enesest, kus tarka eramajja paigaldasime kokku 20 AP’d. Selle eest sai klient leviala igasse soppi oma majas ja saab maja hallata sõltumata asukohast (heli, valgus, telerid … ).
Selliste projektide puhul me kasutame ühte tarkvaralist töörista. Me kutsume seda WiFi leviala planeerimise tööriist. Täna on meie tootevalikus Ruckus tooted ja on ka neile disainitud vastav tarkvara milleks on  ZonePlanner (alates 10.11.2019 on selle toote müük ja tugi lõppenud) ja nüüd siis uus veebipõhine tarkvara Yanga

Tööriistad

Meie ettevõttel, kui Rucuse edasimüüjal on kasutada just see viimane töövahend. Seal on kõik vajalik info AP’de kohta olemas ja saame esialgse kavandi kliendile valmis teha, et kätte saada võimalik AP’de arv ja eeldatav asukoht.
Tegime ühe kooli näitel esialgse projektikava. Selles programmis kirjeldasime ära korrusejoonisel seinad (mis materijal), mõõtkava ja lae kõrguse. Esimesel pildil on nähe siis 2.4GHz sageduse tulemus ja alumisel on 5GHz sageduse tulemus. Korruse pikkus on 120m ja laius 40m. Et tagada kõikjale sobiv kiirus AP ja klientseadme vahel tuleb vastavalt selle tarkvara järgi paigaldada 4 AP’d ja Ruckuse tootevalikus valisime nendeks Ruckus R510 seadmed.

Kindlasti enne projekti lukku panemist me käime ära ka kohapeal ja teeme eraldi kiiruse mõõtmised. Kasutame selleks jällegi Ruckus’e enda tarkvaralist äppi SpeedFlex. Tegemist äpiga mobiilseadmetele (iOS ja Android). Sellega me saame mõõta KIIRUST laes asuva AP ja mõõteriista vahel ehk me ei mõõda LEVIALA. Leviala mõõtmine on väga petlik. Kuna levi võib olla hea aga mis sellest kasu on, kui kiirus on olematu.

Mis edasi?

Kui see artikel tekitas huvi oma olemasoleva võrgu parendamiseks või soovite saada võimaliku paremat uut lahendust siis kindlasti pöörduge meie poole. Seletame meeleldi ja aitame leida parim jätkusuutlik lahendus.

Please follow and like us:

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga