Miks ma seda üldse teadma peaks?
Hea küsimus ju. Tõesti, miks ma sellest peaksin teadlik olema. Ma ei näe seda ja ei taha ka näha. Mulle on oluline, et asi toimiks ja oleks kvaliteetne.
See kõik ongi õige. Mina kui lõppkasutaja olen ainult kasutaja aga mulle üldse ei meeldi, kui teenus, mida ma kasutan on ebakvaliteetne, aeglane või ei toimi üldse. Siis olen ma KÕIGE suurem VIRISEJA ja nõudja, et miks asjad ei toimi.
Tahan siin anda võimalikult lühikese ja võimalikult arusaadava seletuse, et mis, mida tähendab ja kui midagi ei toimi siis miks see ei toimi, et lõppkasutaja, kes iganes see on, oleks teadlik, miks talle pakutav teenus on aeglane, mitte töötav või lihtsalt ebakvaliteetne.
Arvutivõrk on füüsilisest aspektist jagatud kaheks. Selleks on arvutikaabel, milles kasutatakse tavaliselt vaske ja on FOC (Fiiber Optical Cable). Vasekaabel on jagatud kategooriatesse, millest tänapäeval enamlevinud vanast ajast on Cat5e ja tänapäeval juba uuem versioon on Cat6. Uued tegijad on Cat7 ja ka Cat8 (sellest kõigest pisut hiljem). FOC kaabli puhul aga seevastu on kaks peamist kaablitüüpi MM (Multi Mode) ja SM (Single Mode), mis omakorda jagunevad nii öelda kategooriatesse.
Ma ei soovi minna liiga detailseks siin aga võtan selle ülal oleva kategooria jutu kokku nõnda, et kategooriad mängivad edasises väga suurt rolli just kiiruse ja kvaliteedi osas.
VASK (Cat 5, 6, 6a, 7, 7a, 8)
Et üldse anda aimdu, et mis kaablitüübid olemas on ja nende tähendus siis allolev pilt peaks rääkima rohkem, kui 1000 sõna:
Ehk mida me öelda tahame siis igal sellel kaablil on oma väga oluline koht, kuhu need sobivad. See tähendab seda, et kõik projekteerijad ja võrgu disainerid PEAVAD olema selles valdkonnas VÄGA PÄDEVAD, et projekti sisse kirjutada ehitajale õiged kaablid ja õigetesse kohtadesse. Täna on aga olukord selline, kus võin kindlalt väita, et vähemalt 60-70% võrguehitusprojektidest on VALESTI dsainitud. Võibolla on projekteerija pannud projekti õiged kaablid aga siis tuleb käiku ehitaja ja leiab, et nende kaablite kohapealt suudab palju raha kokku hoida, kui need vahetada odavamate vastu jne … Ma tean, et testid, mida täna tehakse kohapeal on kas võltsitud või on üldse tegemata. Tekib küsimus, et kuidas siis kogu projekt vastu võetakse?
Õige küsimus … ma ka ei suuda sellest aru saada. Siin muidugi on paar inimliku nüanssi. Näiteks tööde vastuvõtja (klient/tellija) ei oska ja ei teagi, et teste tuleb ehitajalt nõuda. Kui ehitaja need annabki siis on ka järgmine nüanss, kus klient ei suuda sellest midagi aru saada jne …
Sellele vastu on aga väga lihtne lahendus. Ja see ei ole mingi lisakulu. Kui ehitaja või paigaldaja väidab, et see maksab palju raha siis on see VALE. See ei maksa midagi. Ma räägin siin kohtvõrgu süsteemi garantiist. Tuleb nõuda kohtvõrgu paigaldamisel “Süsteemi Garantiid” kas siis 10, 15 või isegi 25 aasta peale.
Miks?
Et paigaldaja saaks seda Teile pakkuda siis selle saamiseks tootjalt peab paigaldaja tegema läbi rida protseduure, et see üldse saada. Paigaldaja peab omama tootjapoolselt akrediteeritud sertifikaati, et ta on läbinud vastava toote, mida ta paigaldab, sertifitseerimised ja et inimesed, kes paigaldamisega tegelevad on samuti sertifitseeritud tooja poolt. Kõik testid peavad olema tehtud tootja poolt heaks kiidetud ja taadeldud testritega ja kõik test tulemused tuleb saata tootjale. Kui tootja tulemused heaks kiidab siis väljastatakse lõppkliendile ehk ehitatud objektile nõutud aastatepikkuseks süsteemi garantii. Garantii pikkus on siis vastavalt soovitud ajale kas 10 – 25 aastat. Näiteks Excel Networkingu garantii katab ka seadmekapid ja selle sisu, kaablid ja otsapistikud ja jätkukaablid juhul, kui kõik on Excel Networkingu tooted ja annab neile kuni 25 aasta süsteemigarantii. Kui midagi peaks juhtuma selle ajavahemiku jooksul siis parandus ja vahetus on kõik tootja enda kulul.
Ehk see on täiesti TASUTA teenus, mis ei maksa paigaldajale mitte midagi rohkem, kuna saidi üleandmisel peab ta nii kui nii tegema vajalikud testid, et need tellijale üle anda. Kui aga tellija seda ei nõua siis ei ole tellijal kedagi ka süüdisatada, kui midagi ei toimi nii nagu vaja.
Miks asjad ei toimi nii nagu vaja?
Me oleme korduvalt maininud, et igal kaablil on oma piirangud ehk limiidid, milleks need suutelised on.
Näiteks võime tuua selle asjaolu, kus paljudes ehitusobjektidel kasutatakse jätkuvalt Cat5e võrgukaablit. Peamine põhjsu on selleks selle odav hind. Odav hind on tingitud vähesest vase kogusest ja peenemast vasetraadist jne … Kuid sellel kaablil on oma piirang ning sellest lähemalt.
Nimelt cat5 on suuteline läbi laskma kvaliteetset ühendust maksimaalselt kuni 150Mbps. Sellel kaablil on juba oma füüsilised piirangud nagu vasetraadi jämmus ning keerupaari pikem keerutihedus. Ehk Cat 5e standard on maksimaalselt 100MHz. Tänapäeval me aga kasutame ettevõtetes ja kodudes seadmeid, mille võrgukaardid suudavad läbi lasta juba 1Gbps ühendusi. Seega mis kasu on kallist võrgukaardist, kui me seda ressurssi kasutada ei saa, kuna füüsiline kaabel seda ei võimalda. Siit saame järeldada, et kui kellegil on veel ettevõttes või kodus Cat5 kaabel siis võite oma suurt kiirust ootama jäädagi. Võrgu juhe ei ole lihtsalt rohkemaks suuteline läbi laskma.
ISO ja EN kasutavad allolevaid klasse defineerimaks kasutatavaid võrgikaableid:
| Klass | MHz | Kategooria |
| C | 16MHz | Kat 3 |
| D | 100MHz | Kat 5 |
| E | 250MHz | Kat 6 |
| Ea | 500MHz | Kat 6a |
| F | 600MHz | |
| Fa | 1GHz | Kat 7 |
| I | 1.6GHz | Kat 7a |
| II | 2GHz | Kat 8 |
Ehk kui täna üldse kuhugi kaableid panna siis oleks minimaale standard Klass “E” mis vastab kategooria tabelis Kat 6 ja 6a kaablitele. Siis võite hakata saama kasutada kogu oma võrgu võimsust vastavalt võrgus olevatele aktiivseadmetele.
KOKKUVÕTE:
Kindlasti nõudke hangetes süsteemi garantiid ja miks mitte juba täies mahus kuni 25 aastat. Nõudke, et paigaldajatel oleks esitada vajalikud pädevsusertifikaadid nii paigaldajatele kui ka tootja poolne akrediteering, et paigaldaja ettevõte võib/tohib nende tooteid paigaldada ja eelvormistada vajalikud dokumendid süsteemi garantii saamiseks objektile.
FOC (SM – OS1, OS2. MM – OM3, OM4, OM5)
Fiibri puhul vast tellijat eriti palju huvitada just ei saa, kuna selle kasutus sellistel objektidel on pigem magistraalides korruste vahel või majja sisse tulev ühendus. Kuid teada võiksite, et Fiibril on kahte tüüpi kaableid nagu SM (Singel Mode) ja MM (Multi Mode). Nii nagu ka nimi ütleb siis SM kaablis liiguvad andmed ühesuunaliselt ja MM puhul mõlemapidiselt (lihtsalt seletatuna).
Kuid see ei ole veel kõik. SM jaguneb omakorda veel OS1 ja OS2 ning MM vastavalt OM3, OM4 ja nüüd ka uus OM5.
Lisan siia alla kaks tabelit, kus on ära toodud, mis kaabel ja tüüp, kui kaugele suudab ühendust anda.
Singel Mode:
Multi Mode:
Saa arvutivõrgu eksperdiks läbi meie uudiskirjade
Teile saadetakse maksimaalselt üks kord kuus meie poolne kogemusartikkel võrguteemadest, uutest trendidest maailmaturul ning soovitusi. Saate teada olemasolevatest kampaaniatest ja uutest toodetest. Kui Te aga ühel päeval soovite mitte saada uudiskirju siis saate ennast ühe klikiga eemaldada uudiskirjade saajate nimekirjast