Kohtvõrgu aktiivseadmed …

Ilma aktiivseadmeteta ei ole ka arvutivõrku

Nüüd, kus oleme valmis ehitanud passiivvõrgu, (vedanud vajalikud ja õiged kaablid õigetesse kohtadesse) on järgmine samm aktiivvõrgu väljaehitamiseks.

Nagu me eelmises artiklis mainisime siis aktiivseadmed on kõik need seadmed, mis tarbivad voolu. Ruuter, võrgujagur (switch), juhtmeta juurdepääsupunkt (AP), printer, arvuti, külmkapp … jah, ka külm kapp. Me peame tänases kontekstis rääkima juba IoT asjadest (asjadest Internetis). Ehk kõik need seadmed vajavad head andmesideühendust.

Aga alustame siis algusest

Et aktiivseadmete meres üldse midagi üles leida ja asjad omavahel rääkima panna, on vaja anda neile aadress. Võrgumaailmas me nimetame seda IP aadressiks (Internetiaadress – Internet Protocol Address). Aga keegi selles võrgus peab sellega tegelema eks! Ehk selleks ongi esimeseks seadmeks võrgus RUUTER. Ruuter on sisuliselt arvuti, millel on üks kindel ülesanne. Kontrollida võrguliiklust, jagada aadresse ja kaitsta sisevõrku väliste pahavarade ja rünnete eest. Kaitsefunktsioon lissab ruuterile juurde juba uue tähenduse TULEMÜÜR. Ehk tegemist samade asjadega, kus tulemüüril on rohkem võimekust.

Siin ei ole eriti oluline, mitme võrguliidesega (pordiga) ruuter/tulemüür on. Kuid olulist rolli mängib see järgmisel seadmel, mida kutsutakse võrgujaguriks (switch). Neid seadmeid on alates 5 pordist kuni 48 pordini. Neid seadmeid on erineva võimekusega nagu näiteks PoE (Power Over Ethernet).

Ehk võrgujaguri valikul peab olema väga teadlik, mida ja kuidas valida.

Esmalt on vaja selgeks teha, et mitme pordiga võrgujagurit vaja on. On see 5, 12, 16, 24, 32, 48? Kuidas me selle kindlaks teeks? Siin on tegelikult lihtne soovitus. Kodus või ettevõttes on vaja ära lugeda seinapistikud ehk kui palju on kodus arvutipesasid. Vastavalt sellele arvule ka siis soetada võrgujagur vajalike portide arvuga.

Teiseks on vaja teada, et kui palju on võrgus seadmeid, millel on PoE võimekus (IP telefon, valvekaamerad, IoT seadmed …).

Kolmandaks on vaja teada, kui suurt voolu seadmed vajavad. Kas see on PoE (15,4W), PoE+ (30,8W), PoH (90W).

Neljandaks on vaja endale selgeks teha, kas soovitakse võrku hallata või ei ole see üldse oluline.
Siin anname meie omapoolse soovituse … alati võtta hallatav võrgujagur. Miks? Seda juba sellepärast, et kui täna te ei kasuta valvekaamerat või IoT seadet siis võib-olla te teete seda juba homme. Hallataval võrgujaguril on oma hea omadus ja üks paljudest on see, et saab teha VLAN’e (virtual LAN). Ehk te saate näiteks valvekaamerad ülejäänud võrgust eraldada, et teises võrgus olevad kasutajad ei saaks sinna sisse häkkida või lihtsalt kogemata Teie magamistoas toimuvat vaatama sattuda (nali).

Kas ehitada juhtmega võrk või juhtmevaba?

See on uus trend ja see ei ole üldsegi halb mõte. Esmalt te hoiate kokku kaabliga võrgu väljaehitamise kuludest ja te ei pea soetama suure portide arvuga võrgujagurit. Me oleme selle teema lahti kirjutanud ühes oma eelmises artiklis, mille leiate siit >>>