Kas hakata ehitama juhtmega või juhtmeta kontorit?
On spekuleeritud/räägitud erinevatel maailmateemadel ja kindlasti on nii mõnelegi tegelasele kõrvu kostunud sõnakõlks “juhtmevaba kontor”.
Mis see siis on? Nii nagu ka lause sisu ütleb, et selles kontoris ei ole ühtegi juhet. Aga kus kohast siis voolu saab?
Nii hull see asi ka ei ole. Me tegelikult saame kõik aru, et selle all peetakse silmas ettevõtet (kontorit või ka kodu), kus kogu andmeside käib üle WiFi võrgu (juhtmevabalt).
See tähendab, et seinas ei ole ühtegi arvutikaablit (või siis on neid vähesel määral). Tegelikult on see vägagi reaalne ja töötav lahendus. Saame juba täna väita, et WiFi võrk on kordades turvalisem, kui kaabelvõrk, mille küljes meie neljakandiline sõber (arvuti, nutiseade, IoT …) istub ja andmeid ammutab.
Kuidas? Sellepärast, et wifi võrku üldse saada on vaja sisestada oma kasutaja nimi ja salasõna (see on erinev selle poolest, et kes kuidas on võrgu autentimise üles on ehitanud … AD, RADIUS, LDAP, WPA2, WPA3 …).
Et asi veelgi selgemaks seletada siis võtame ühe reaalse näite:
Võtame ühe suvalise 3 korruselise ärimaja. Selles ärimajas on mitu ettevõtet ehk nad rendivad endale ruume (äripinda).
Tuleb uus ettevõte ning tahab ka endale pinda rentida. Valib endale välja ruumi(d) ja hakkab seda enda vajaduste järgi üles seadma.
Esimene asi, millega uus rentnik rinda pistma hakkab on töökohad. Kui on vähe rahakam ettevõte ja investeerimine ei kohuta siis ta veab endale ise kõik vajalikud võrgukaablid võrgujagurisse, sealt omakorda vedama juhtmeid igale töökohale (kaabelduse puhul tuleks alati arvestada vähemalt kahe RJ45 pesaga töökoha kohta) ja ilmselt pannakse püsti ka oma enda kontori juhtmeta pääsupunkt (Accsess Point), mis peaks hakkama kontoris juhtmeta ühendust jagama. Kui aga olen alustav ettevõte ja rahadega on nii nagu on siis iga sent on väga oluline. Sellisel juhul ei jäägi muud üle, kui peab töökohad paigutama sinna, kus on olemas arvutipesad.
Teine murekoht sellisel juhul on WiFi võrk. Kujutage ette, kui kõik selles ärimajas olevad ettevõtted panevad püsti oma wifi seadmed. Need, kes on pisut kursis raadio tehnoloogiaga siis 2.4 sagedusel on kokku 11 kanalit, millest 3 ei ole kattuvad. Seega kui on juba 3 wifi purki on üles pandud siis kõik ülejaanud hakkavad teineteist segama. Teinegi probleem, kui soetatakse poest üks odavamaid juhtmevaba seade ja loodetakse, et see jagab nüüd kontoris head WiFi’ siis võite kindel olla, kui sinna ühendub rohkem, kui 5 klienti, on see purk kummuli ja ei tee prääksugi. See on testitud ja tõestatud paljude erinevate kasutajate poolt. Ja kui ei usu siis on teil alati võimalus see ise järgi proovida.
Oleme nüüd ära kirjeldanud maja ja kasutajad
Nüüd oleks vaja ära kirjeldada võrgu üldine ehitus.
Esmalt pange ennast rentniku rolli. Ehk kujutage ette, et te olete ettevõtte omanik ja soovite endale uusi ruume rentida. Leidsite endale sobiva (võtame näitena ülal piltidel oleva).
Seal on 4 töökohta, üks võrguprinteri ruum, ja muud olmeruumid. Oletame, et vaheseinad on teisaldatavad ja ma sooviks ruumi pisut ümber tõsta. Siis ma olengi probleemi ees. Ehk ma pean töökohtadele hakkama vedama uusi kaableid, mis on kulukas tegevus. Kulukas ei ole kaabel ise vaid töö, mida selleks tegema peab hakkama. Aga kui paigaldada üks korralik juurdepääsupunkt, ei oleks vaja hakata vedama eraldi kaableid ja teha kulukat ja aeganõudvat ümberkorraldust.
Kuidas arvutatakse võrgu ehituse kasumlikkust?
Tavaliselt on selleks kriteeriumiks ühe pordi hind. Ehk üks kasutaja (arvuti, printer, IoT, VoIP) võrdub ühe kommutaatori pordiga. See tähendab, et kui ettevõttes on kokku 10 aktiivseadet, mis vajavad võrguühendust siis on vaja ka kasutada kokkutaatori 10’t porti. Kui aga on aktiivseadmeid 200, siis on vaja juba 200 kokkutaatori porti. Võrdluseks kõrvale võtame ühe WiFi juurdepääsupunkti. Sellisel juhul on vaja ainult võrgujaguri ühte porti. Kõik ülejäänud kliendid ühenduvad WiFi seadme külge. Kui seade on piisavalt võimekas siis suudab see üks seade enda külge võtta kuni 300 kasutajat ja tagada neile igati kvaliteetne ühendus.
Võtame nüüd juhtmeta võrgu arvutamise
Siin mängib rolli ettevõtte asukoht (tiheasustatud või hajaasustatud koht). Tiheasustatud kohad on näitaks linnad, või tehnokeskused. Hajaasustatud kohad on äärelinnad, kus ei ole inimasustuse arv nii suur (maakohad, äärelinnad …).
Võtame näiteks enamlevinud koha nagu tiheasustatud koha kusagil Tallinna linnas, kus on palju teisi ettevõtteid ja olete rendipinal. Odav juhtmeta pääsupunkt sellistes kohtades ei toimi. See on liiga rumal ja nõrk. Seega peame hea ühenduse saamise puhul arvestama pisut kallima aga see eest võimsama ja parema seadmega. Üks pääsupunkt suudaks ära hallata kuni 512 aktiivseadet (paberite järgi aga reaalsus on nii kui 300 seadet).
Mida see juhtmeta pääsupunkt meile annaks?
Peamiselt annab see meile liikumisvabaduse leviala piires. Välistab tülikad kaablid ning on vägagi lihtne hallata. Halduse puhul on vastavalt pääsupunktide arvule ja ettevõtte vajadustele erinevad rakendused.
Veel, millele ärimajade omanikud võiks mõelda on see, et kui maja on WiFi valmis siis saate uuele rentnikule lubada, et sõltumata kus korrusel ta selles majas asub, saab ta alati olla ma ettevõtte sisevõrgus. Uue rentniku puhul piisab teha keskhalduses vajalikud seadistused ja ongi kõik.
Me oleme oma kodulehel lahti kirjutanud ka mõned näited Kodukontori ja mikroettevõtte võrgulahendus.
Saa arvutivõrgu eksperdiks läbi meie uudiskirjade
Teile saadetakse maksimaalselt üks kord kuus meie poolne kogemusartikkel võrguteemadest, uutest trendidest maailmaturul ning soovitusi. Saate teada olemasolevatest kampaaniatest ja uutest toodetest. Kui Te aga ühel päeval soovite mitte saada uudiskirju siis saate ennast ühe klikiga eemaldada uudiskirjade saajate nimekirjast