Appi … Internet on aeglane Vol.2

Kas me saame alati süüdistada interneti?

Iga päevaga on aina valusam kuulda inimeste ütlust, et internet on aeglane ja kõned hakivad ning videokõne ei ole kvaliteetne …
Minule, kui võrku pisut tundvale inimesele on seda nii nimetatud „vingumist“ pisut arusaamatu kuulda.

Esimeses kirjatükis me kirjeldasime lahti WiFi võrgu teema, et kuidas see toimib ning kuidas toimimist parendada (Võrdleme ikka õunu õuntega)

Täna aga üritame lahti seletada, kuidas üle interneti toimub tavaline telefoni- või videokõne. Et teemale ja edasisele paremini pihta saada, seletame lahti alloleva pildi:

Ehk meil on Eestis kolm suuremat teenusepakkujat, kes suudavad pakkuda internetiühendust kuhu iganes üle 4G/LTE ja ka kaabliga koju (Telia, Elisa, Tele2). Näitena oleme toonud ka Orange nimelise teenusepakkuja, kes oma teenuseid väljaspool Eestit pakub. Kõigi nende teenustepakkujate vahel on üks suur pilv (saame võrrelda seda ka avakosmosega näiteks), kus toimub asju ja mida me päriselt 100% kontrollida ei saa. Saame kontrollida vaid siis, kui teenus, mida kasutame jääb sama teenusepakkuja juurde.

Toome mõned näited

Võtame näiteks telefoni- või videokõne. Me ikka ja jälle kogeme olukorda, kus meie kõne (edaspidi anname ühise nimetaja video- ja telefonikõnele – kõne) vastajale ei ole arusaadav ehk see hakib ja vastupidi. Miks see nii on?
Tavaline telefoni kõne üle interneti kasutab maksimaalselt andmeside mahtu kuni 256kbps. Meie kodune internet on aga minimaalselt 10Mbps (ehk ligikaudu 10240Kbps). Hoolimata sellest me kogeme hakivat kõne. Internet ei saa ju aeglane olla. Kõne ei kasuta ju kogu saadaolevat ühendust ära.

Miks me ikkagi tajume kehva kõnekvaliteeti?

Tuleme tagasi meie pildi juurde ja võtame näiteks sellise juhtumi, kus Telia klient helistab teisele Telia kliendile. See tähendab, et Teil on Telia’le kuuluv telefoninumber ja see, kellele helistate omab samuti Telia numbrit. Vastavalt pildile liigub lilla joon läbi internetipilve Teliast Teliasse. Ehk see on ainus olukord, kus teenusepakkuja saab kontrollida ja tagada kvaliteet kogu kõne vältel. Ehk sellisel juhul saab teenusepakkjua tagada üle QoS (Quality Of Service) vajaliku andmeside mahu kõnele punktist A punkti B.
Piltlikult lahtiseletatuna on see nii, kui hakkate liikuma Tallinnast Tartu. Siis Teile tagatakse kogu tee vältel Tallinn -> Tartu -> Tallinn vaba tee. Ehk Teie teel ei ole ees ühtegi teist liiklejat.
Kui aga helistate Telia numbrilt Elisa-, Tele2-  või Orange võrku siis teenusepakkuja suudab tagada vajaliku kvaliteeti kuni pilveni ja sealt edasi ei suuda enam keegi kontrollida kõnekvaliteeti.
Sama loogika on ka videokõnega. Videokõne võtab küll suuremat andmemahtu aga hea ja kontrollitud ühenduse puhul ei saa kvaliteet kannatada.

Kuidas Teie lause või videopilt teise maailmaotsa kohale jõuab?

Tenilised keeles oleks see nii, kus teie hääl pakitakse läbi vastava codec’i kokku ja vastuvõtja pool pakitakse see jällegi lahti. Kujutage ette, kui te vestlete aktiivselt ja selle aja jooksul peab Teie arvuti suutma Teie kõne kokku pakkida ja see saata vastuvõtjale, kus see omakorda uuesti lahti pakitakse vastuvõtja arvutis ja vastuvõtja kõne pakitakse lahti Teie arvutis. See paneb teatud tehnilised nõudmised riistvarale, mida te kasutate.
Piltlikult lahtiseletatuna oleks see nii, kus Teie poolt öeldud lause pannakse pakiautomaati ja sealt liigub see läbi kulleri (internet) teise pakiautomaati, kus Te selle kätte saate.
Et see kõik sujuvalt toimida saaks on vaja inteneti oskuslikku peenhäälestust, et kõik vajalikud paketid saaks liikuda piiranguteta nii, et see ei halvaks kõnekvaliteeti. Võgagi olulistrolli mängib siis siiski Teie arvutis olev codec, mis suudab selle kõne kiirelt kokku pakkida ja lahti pakkida.

Mida Teie saate teha parema kvaliteedi jaoks?

Siin on üks soovitus see, et Te saate omalt poolt teha vajalikud seadistused ruuteris, kus annate näiteks telefoni- ja videokõnedele kõrgema prioriteedi (juhul, kui seade seda toetab). See tähendab seda, kui ruuter saab aru, et tegemist on telefoni- või videokõnega siis automaatselt vähendatakse võrgus teiste seadmete kiirust, et tagada vajalik kiirus (kiirtee) tehtavale telefoni- või videokõnele. Teisalt peab tarkvara, mida Te kõneks kasutate olema piisavalt pädev tegelema lahti ja kokkupakkimistega.

Seega … internet ei ole alati süüdi kehvas video- või kõnekvaliteedis. M.O.T.T


Saa arvutivõrgu eksperdiks läbi meie uudiskirjade

Teile saadetakse maksimaalselt üks kord kuus meie poolne kogemusartikkel võrguteemadest, uutest trendidest maailmaturul ning soovitusi. Saate teada olemasolevatest kampaaniatest ja uutest toodetest. Kui Te aga ühel päeval soovite mitte saada uudiskirju siis saate ennast ühe klikiga eemaldada uudiskirjade saajate nimekirjast

Liitu uudiskirjaga

Please follow and like us:

2 Replies to “Appi … Internet on aeglane Vol.2”

  1. Miks te ajate jama? Proovige interneti läbi õhu kusagil suvilarajoonis vms – huvitav, et meil on piiramatu kiirusega internet, kuid üle 5 Mbps’i kiirust välja võluda suveperioodil on pea võimatu. Kõik mastid, mis ümber on, on ülekoormatud ning ei ole vahet kas sul on Telia, Elisa või mingi muu firma – absoluutselt kõik on ERITI suvel üle koormatud ja näiteks telekapilt pidevalt hakib. Oleme proovinud vähemalt 4 erinevat operaatorit – kõigil sama häda.
    Mitte keegi muidugi suvilarajooni valguskaablit üksikutele aastaringsetele majadele ei too, seega muud valikut lihtsalt pole!

    1. Tõsi … üle 4G/LTE jagatakse inetretiühendust “kolhoosi põhimõttel”. Ehk kõigi kasutajate vahel jagatakse mastist saadav ühendus enam-vähem võrdselt. Selle pärast ongi aegajalt saadav kiirus mastist koormatud. Artikli mõte oli ära seletada, kuidas toimib telefonikõne või videokõne. Kui palju kasutab andmeside videokõne ja telefonikõne. Kui aga Teie puhul on andmeside kiirus oluline siis saab Teenusepakkuja käest alati küsida garanteeritud kiirust. See aga omakorda tähendab suuremat kuumakset. Usun, et hetkel kasutate paketti, kus on teile lubatud kiirust kuni mingi pügalani, kuid seda Teile ei garanteerita. Selle eest ka tasute kindlasti väiksemat summat. Siin ma soovitan Teil üle vaadata, et mis on Teil olnud keskmine kiirus läbi aegade. Näiteks, kui Teil on tellitud pakett, kus lubatakse Teile kiirust kuni 100Mbps aga reaalselt saate kasutada keskmiselt alla 50Mbps siis võtke väiksem pakett. Kui aga soovite saada garanteeritud kiirust siis peate teenusepakkujaga tegema uue teenuslepingu, mis aga tähendab suuremat kuumakset. Iseasi, kas teenusepakkuja selle masti otsast ka sellist teenust suudab pakkuda. Veel üks tähelepanek seoses 4G/LTE ruuteriga, mida teenusepakkuja Teile annab. Neil on nii väike antenn, et see ei ole suuteline vastu võtma vajalikku ühendust. Sellisel juhul oleme soovitanud oma klientidel soetada väliantenn ning suunata see teenusepakkuja masti poole. See on tublisti aidanud saavutada stabiilsem ühendus. Täna pakume me aga meie endi ruuterit koos antenniga. Oleme valmis seda lahendust soovijatele ka testida andma üheks nädalaks.

Kommenteerimine on suletud