Juhtmeta internet on ju nii lihtne …
Eks see on igivana küsimus. Tänane loogika on aga see, et kui otsustatakse minna seda teed ja oma ellu soetada WiFi seade (mõnel juhul juba mitmekümnes), siis peamiseks kriteeriumiks, mille põhjal omale wifi seade soetatakse on „HIND“. Sisuliselt mida odavam seda parem. Ja kui saad odavamalt, kui sõber siis oh seda rõõmu.
Seda ei saagi pahaks panna. Sedasi käitun ka mina, kui soovin soetada midagi, mida mul „majapidamises“ vaja on.
Küll aga selle 20 aasta jooksul IT valdkonnas on minus toimunud muutus ja ka arusaam sellest, et kõik, mis on odav ei ole hea, kõik, mis tundub esialgu odav kipub lõppkokkuvõttes olema kõige kallim investeering.
Selleks, et edaspidi mitte sellise reha otsa astuda tean täpselt, mida ma vajan ja milleks ma midagi vajan. Enne, kui ma midagi soovin endale soetada siis kindlasti uurin selle toote kohta ja loen erinevaid foorumeid. Uurin selleks, et võrrelda ja õppida teiste kogemusest (vahetevahel ? ).
Selle kõige eelduseks on täpne teadmine, mida ja milleks sa midagi vajad. Kui seda sisendit/teadmist ei ole – siis pole ju vahet, mida endale soetada. Peaasi, et räigelt odav oleks.
Kui nüüd tulla teema juurde tagasi siis WiFi seadme valikul on väga oluline teada, milleks seda vaja on, kus kohas seda kasutama hakatakse ja kui jätkusuutlik see seade on. Kui see teadmine on olemas siis tuleb hakata otsima lahendusi, mis vastaksid nendele nõudmistele, mida Te olete enda jaoks selgeks teinud. Paraku on ka nende nõudmiste selgusega üks väike paradoks ja see on see, et nõudmisi kas alahinnatakse või hinnatakse üle. Pean siin silmas seda, et me eeldame asju valesti, kuidas need toimima peaks. See juthtub tavaliselt siis, kui ei olda eriti täpselt ise kursis, kuidas mingi seade toimib ja kuhu see seade täpselt sobiks. Ei osata hinnata ümbritsevat keskkonda ja ei osata ette näha arenguid selles keskkonnas, kuhu see seade toimima panakse.
Sellisel juhul oleks igati abiks helistada sõbrale või kellelegi targemale, kes tagamaid valgustaks. Mitu arvamust on ikka parem, kui üks ja seegi vale.
Kuidas siis õige WiFi seadme valimine käib?
Me peame siin eristama kahte segmenti, millest üks on kodukasutaja ja teine ettevõte lahendused.
Alustame kodukasutajast. Suurem osa inimestest on kursis tänaste internetiteenuste pakkujatega nagu Elisa, Telia … jne. Kõik pakuvad ka täna kliendile koju esimeseks seadmeks nende endapoolset ruuterit, millel on olemas WiFi võimekus. See tähendab, et nagu polekski rohkem midagi vaja. Internet on ja wifi ka. Kuid millele kodukasutaja tavaliselt ei mõtle on selle seadme tehniline võimekus, et milleks see suuteline on jne.
Võtame näiteks kortermaja, kus on kolm trepikoda ja igas trepikojas on 25 korterit. Kõik korterid kasutavad internetiteenust ja seadmed, mida teenusepakkuja neile kaasa annab on wifi valmidusega. Me teame, et WiFi on omakorda jagatud sagedusteks nagu 2.4GHz ja 5.0GHz.
Lahkame pisut 2.4GHz sageduse kanaleid, et anda üldine ülevaade.
EU’s on kokku lepitud, et 2.4GHz jagab laiali kuni 13 kanalit (kujutage ette sõiduteed, millel on 13 sõidurada ühes suunas).
Ühe kanali laius on 22MHz, mis antud skaalal ka näidatud. Sellisel juhul aga on näha, et ka kõik need kanalid kattuvad omavahel välja arvatud 1, 6 ja 11 kanal. Ehk kui me elaksime metsas ja meie ümber ei oleks ühtegi teist elaniku ja meil on oma WiFi siis me saaksime panna oma majja kokku 3 WiFi seadet ja panna neile kindlad kanalid 1, 6 ja 11, siis võime öelda, et meie WiFi on häirevaba (enam-vähem).
Tuleme nüüd tagasi kortermajja, kus on kokku 3 x 25 korterit (75 korterit) ja igal korteril on oma WiFi seade. See teb kokku 75 WiFi seadet. Meil on aga kanaleid kokku ainult 13 ja mitte kattuvaid 3. Nüüd olemegi probleemi ees. Ehk me tajume, et meie WiFi ei toimi korralikult, ühendus on katkendlik või puudub üldse. See on kõik tingitud sellest, et klientseadmeid on nii palju, et neile ei jagu enam kanaledi ehk need on täis ja kuna saatjaid on nii palju siis nad ka segavad teineteist. Ehk nendel odavatel koduseadmetel puudub igasugune nutikus ennast selles rägastikus maksma panna või suutlikus omavahel reeglites kokku leppida.
Piltlikult öeldes on see 13 realine sõidurada paksult autosid täis ja nad kõik liiguvad väga aeglaselt, et sihtkohta jõuda. Loomulikult on üheks pääseteeks 5GHz sagedus, kus on juba rohkem kanaleid ja need on kindlasti abiks parema WiFi ühenduse jaoks. Kuid ka nende võimekus on piiratud.
Järgmisena, mida me peame silmas pidama, et mis protokolliga seadmed meil on. Kas a, b, g, n või ac. Iga protokoll on oma eraldi võimekusega tagamaks piisav andmesidekiirus wifi seadme ja klientseadme vahel. WikipediaA pakub väga head kokkuvõtvat tabelit, mille leiate siit lingilt (https://en.wikipedia.org/wiki/IEEE_802.11#Protocol)
Kuidas WiFi andmeside kliendi ja WiFi seadme vahel toimib?
WiFi seade suudab teenindada mitte rohkem kui ühte klientseadet korraga. Ehk kui ma olen ainus klient WiFi seadme küljes siis minu päringud (paketid) liiguvad ilma igasuguse probleemita ja järjekorrata kohe ja kiirelt WiFi seadmeni ja sealt edasi ning vastus tuleb kiirelt. Me saame sellest aru nii, et internet on meie jaoks kiire ja veebilehed lausa hüppavad lahti. Aga lisame nüüd veel selle sama WiFi seadme külge 10+ klienti. Nüüd on asjalood hoopis teised. Nüüd on tekkinud järjekord. See tähendab, et kui mina esitan päringu (tahan minna mingile veebilehele ja vajutan „enter“) ja kui keegi on jõudnud päringu enne mind teha siis minu päring pannakse järjekorda. Ja kui enne mind on jõudnud päringu esitada 9 klienti, siis jään mina ootele seniks, kui teised on saanud vastuse. Kokkuvõttes võin öelda, et WiFi seade teenindab ühte klienti korraga. Uskumatu eks … Muidugi see kõik toimub väga kiiresti ja võimeka WiFi seadme puhul me seda ei pane tähelegi, kui oleme järjekorras alles 200’s.
PS. Jah … targematele võin öelda, et on olemas lahendused nagu MU-MIMO (Multi User Multiple Input and Multiple Output)
Siin tulebki hakata nüüd WiFi seadmeid eristama. Seadmed, mida me tänapäeval palju näeme ja on odava hinnaga – on kas ühe, kahe või isegi kuni 6 antenniga. Need seadmed näevad välja kui ämlikud.
Ülal olevatel piltidel on ka näha wifi seadmeid, millel ei ole üldse antenne. Tõsi, tänapäeval on see uus trend ja on ka tehnoloogia nii palju arenenud, et antennid ei pea olema enam nii suured, et tagada vajalik andmesidekiirus ja leviala.
Kuidas aga toimivad need seadmed, millel on antennid väljas?
Tänapäeval on minimaalselt seadmel kaks antenni, millest üks on 2.4GHz ja teine 5GHz. Nendel seadmetel on olemas isegi selline nutikus, kui üks sagedus on koormatud siis ühendatakse automaatselt klient sellele sagedusele, mis on vähem koormatud (2,4GHz või 5GHz). Nii nagu ma ka eelpool nimetasin siis ühe antenni (sageduse) küljes saab olla mitu klienti aga neid teenendatakse ükshaaval. Kui üks on oma sessiooni lõpetanud saab teine oma sessiooni alustada jne … Ehk kui sellise odava seadme küljes on rohkem, kui 10 klienti … võite kogeda kehva ühendust ja aeglast andmesidekiirust. See oli ja on ka täna päris suur probleem. Seda üritati lahendada sellega, et pandi antenne juurde. Kuid ka sellel on omad piirangud. Odaval seadmel ei ole piisavat nutikust, et ennast häirimatult tunda ja kliendile pakkuda kvaliteetset ühendust.
Üks esimesi siseste antennidega lahenduse pakkuja IT maastikul oli Ruckuswireless. Ühes seadmes on peidetud kuni 12 antenni
Ruckus R610
Aga Ruckus ei ole piirdunud ainult antennide arvuga seadmes. See tootja on üks esimesi jällegi, kes on välja töötanud oma algorütmi, et tagada vajalik kiirus ja leviala kliendile. Üks esimesi seadmeid, kes annad võimsust sinna, kus on klient aga mitte ei plähmi tühja. Jätke meelde sellised asjad nagu BeamFlex+, ChannelFly, Background Scanning … ehk nutika antenni lahendus.
Kõige parema ülevaate Ruckuse tehnoloogiast annab allolev video:
Loomulikult on hakanud ka paljud teised tootjad antenne seadmetesse peitma. Puhtalt juba esteetilisuse mõttes. Näevad kenamad välja. Kuid mis on jäänud siiski neil tegemata on tehnoloogiline edasiminek. Piiratud võimekus ja mitte toimimine keerulistes võrkudes ja asukohtades. On palju erinevaid teste tehtud, kus iga tootja testib oma kapsamaal ja on ka teste, mida teevad paljud ülikoolid. Täna on see olukord, kus paljud Eesti ülikoolid, koolid on kasutamas Ruckus lahendust. Kuna eelnev tootja lahendus ei olnud nende jaoks piisav.
Minu artikli eesmärk ei ole teha reklaami Ruckusele. Jah … ma tegelen nende toodete müügiga – aga see on esimene toode, mis on meie ettevõtte tootevalikusse jäänud, kui kvaluteetne toode, mis ei ole kordagi alt vedanud. Meie tänased paigaldused on olnud lihtsad. Paigaldame ja unustame. See tähendab, et nende seadistamine ja haldamine on nii lihtne, et me ei peagi rohkem midagi tegema. Need lihtsalt töötavad. Teiste seadmetega on alati olnud meile kõnesid ja kurtmist, et wifi ei toimi ja levi on kehv ning jube aeglane. Täna seda muret Ruckus seadmete baasil ei ole.
Siin nüüd tulebki välja WiFi võimekuse point. Kodukasutaja seadmed (mida tavaliselt teenusepakkuja kaasa annab) ei ole suuteliselt tänapäevases tihedas õhus kodukasutajaid hästi teenindama. Miks? Kuna nad on nii odavad ja neile ei ole sisse programmeeritud piisavat nutikust ja võimekaid protsessoreid, et selles maailmas hakkama saada. Metsas küll, kui olete üksi.
Sellepärast ongi WiFi seadmed jagatud kahte sektorisse nagu kodukasutajad ja ettevõtted. Kui võtta arvesse kõike ülaltoodut siis oleks juba vaja ka kodukasutajale ettevõtte tarvis disainitud WiFi seadet.
Kokkuvõtteks
… ei ole vahet, mis tootja seadet te soovite soetada. Oluline on see, milleks ja kus kohas see seade peab ellu jääma ja kliente teenindama. Igal tootjal on oma plussid ja miinused teiste tootjate ees. See ei ole kindlasti hind. Kõigi tugevate tootjate WiFi seadmed on täna päris sarnases hinnaklassis. Suuri erisusi on ainult kodukasutajatele mõeldud seadmetega.
Küll aga meie valikusse on ennast jäägitult kinntanud Ruckus wireless WiFi seadmed ja võrgujagurid.
Saa arvutivõrgu eksperdiks läbi meie uudiskirjade
Teile saadetakse maksimaalselt üks kord kuus meie poolne kogemusartikkel võrguteemadest, uutest trendidest maailmaturul ning soovitusi. Saate teada olemasolevatest kampaaniatest ja uutest toodetest. Kui Te aga ühel päeval soovite mitte saada uudiskirju siis saate ennast ühe klikiga eemaldada uudiskirjade saajate nimekirjast