Tehisintellekt (TI) ei ole enam tulevik. See on olevik. Iga päev kuuleme sellest uudistes, loeme artiklitest ja näeme selle mõju oma tööelus. Kuid mida see tegelikult tähendab?

Aus vastus on: me alles õpime seda mõistma.

TI areng on kiire. Kiirem, kui ühiskond tervikuna harjunud on. See loob efektiivsust, optimeerib protsesse ja aitab lahendada keerulisi probleeme. Samal ajal tekitab see küsimusi töökohtade, vastutuse ja eetika kohta.

Kas TI võtab töökohti ära?

Lühike vastus on: jah, osaliselt võtab.

Eriti neid rolle, mis põhinevad korduvatel mustritel, analüüsil ja digitaalsel töötlusel. IT-sektor, haldus, klienditugi, analüütika – need valdkonnad muutuvad kiiresti.
Kuid see ei tähenda, et inimene muutub üleliigseks. Muutub töö iseloom.

Tulevikus ei pruugi kõige väärtuslikum oskus olla info töötlemine, vaid:

otsustusvõime, süsteemne mõtlemine, vastutuse võtmine, eetiline hinnang

TI võib kirjutada koodi. Aga vastutust ei saa delegeerida algoritmile.

Kas peaksime kartma iseteadlikku masinat?

Praegu ei ole põhjust rääkida iseteadlikust tehisintellektist. Tänased süsteemid ei oma tahet ega eneseteadvust. Nad ei “taha” midagi. Nad täidavad eesmärke, mille inimene neile seab.
Aga siin on oluline nüanss.
Me ei tea täpselt, milline saab olema TI areng 20 või 30 aasta pärast. Teadmatus tekitab hirmu. Ja see on inimlik.

Siiski on realistlikum küsimus täna mitte see, kas masin muutub teadlikuks, vaid see, kuidas inimene seda kasutab.

Tõeline risk

Tehisintellekt on võimendi ehk see võimendab mingi tegemise efektiivsust, loovust, analüüsi,  ka manipulatsiooni, automatiseeritud ründeid, infosõda

Täna kasutatakse TI-d küberturbe tugevdamiseks.
Samas kasutatakse seda ka rünnakute automatiseerimiseks.

Tehnoloogia ise ei vali poolt. Inimene valib.
Ja siin peitubki suurim risk – mitte masinas, vaid inimeses. Inimene on leidlik. Ning ajalugu on näidanud, et tehnoloogiline võimekus kasvab sageli kiiremini kui moraalne küpsus.

Mida siis teha?

Me ei saa seda arengut peatada. Ja võib-olla ei peakski. Küll aga saame ise kujundada reeglid ja hoida fookust turvalisusel. Arendada kaitsesüsteeme sama kiiresti kui ründevõimekust ning kasvatada teadlikkust

Võidab see, kes suudab toimuva arenguga kiiremini kohaneda. Kaotajaks jääb see, kes ignoreerib või üritab pead liiva alla peita.

Tehisintellekt ei ole ei päästja ega hävitaja vaid seda tuleb võtta kui tööriista.

Küsimus on alati sama: kes seda juhib – ja miks? Lähtuge ütlusest –  „Tark ei torma.“